dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Mosaiikplaadid killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saame kirju plaadi. Terratsoplaatide suurus on kõige sagedamini 300×300×28mm. Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku
20 mm) liimitakse seintele, paksud (20-60 mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Plaatide pikkus on 200-800 mm ja laius 100-400 mm. Plaatide survetugevus peab olema vähemalt 50 N/mm2 ja külmakindlus 35 tsüklit. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. - Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate ja bretsaplaate. Terratsoplaatide (suurus on kõige sagedamini 300 x 300 x 28 mm). Kivist põrandaplaate kasutakse seal kus on vaja suurt veekindlsut ja kulumiskindlust. 4) Kivist ehitusdetailid - Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema vähemalt 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel vähemalt 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit