(1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii moodustunud direktiivsetest tekstuuridest on sagedasim paraleeltasapinnaline tekstuur. Kõrge astme moondekivimeis moodustab tumedate-heledate mineraalide vöödiline vaheldumine gneisilise e vöödilise tekstuuri (Joonis 9). (1)
lepidoblastilised · tulbalised e. nematoblastilised Kivimi purunemisel mehhaaniliste deformatsioonide toimel tekivad kristalloklastilised struktuurid, millede konkreetsed nimetused tuletatakse kivimi mineraalide esinemisviisi järgi tuletatud struktuuri nimetusest asendades liite blastiline liitega klastiline. Näiteks: purustatud teralise e. granobastilise struktuuriga kivimi stuktuuri nimetatkse siis granoklastiliseks. Kivimkildudest koosnevaid struktuure iseloomustab bretsaline struktuur, väga tugeva purustuse juures läheb üle tsementstruktuuriks. Peitkristalset, paakunud klaasja massiga kivimit nimetatakse müloniidiks. Vastav struktuur on müloniitne struktuur. Kontaktmoondel tekib kivimite kõrgetemperatuurilisel ümberkristalliseerumisel väga peeneteraline, üksikutest mikroskoopilistest idiomorfsetest kristallidest koosnev kivim (agregaat), mida iseloomustab karplik murre. Vastav stuktuur on sarvkivistruktuur.
annaabi.ee 
