harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel tekkinud bretsad koosnevad selle aluskorra moondekivimite nurgelistest tükkidest ja on tsementeeritud samade kivimite peenpurse klaasja massiga (Neugrundbretsad). Bretsades esinevad löögimoonde ilmingud viitavad samuti sellele, et see kivim on tekkinud ülikkõrge rõhu all- tingimustes, mida on suuteline esile kutsuma vaid meteoriidiplahvatus. (2) Struktuuri keskosa moodustab ligi 4- km läbimõõduga Neugrundi madal, mille kohal vee
Umbes samasugune on nii asteroidide kui ka Maa geoloogiline vanus. See kinnitab Päikesesüsteemi planeetide, nende kaaslaste ja meteoriitide lähtekehade - asteroidide - materiaalset ja tekkeloolist ühtsust. Marsi (SNC) meteoriidid on: meteoriidi plahvatustega Marsilt väljapaisatud põhiliselt basaltne kiviprügi - leide 25, vanused kuni 1,2 ga gaasisuletised identsed Marsi atmosfääriga. Kuu meteoriidid: basaldid, anortosiitsed bretsad. Leide 21, vanused kuni 3,1 Ga. 14. Maa siseehituse uurimise seismoloogilised alused. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Maa vahetu sügavuti uurimise võimalused piirduvad tema maakoore ülemise osaga. Süvapuuraukudega on jõutud sügavusteni üle 10 km. Praegu saab ookeani põhja puurida läbi kuni 8100 m paksuse veekihi. Maakoore alumiste kihtide ehitust ja kõike, mis on maakoore all, saab uurida vaid