EESTI MUINASAEG
Aasta kangastus ringina, millel pilnud
algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine
pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks.
*Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied.
Ristiusu leviku algus
*10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti
kristlike riikide vahele.
*Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks.
*1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks
munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud.
*1167a pühitses Lundi peapiiskopp eestlaste piiskopiks tsitertslaste ordu munga
Fluco,kellele paavsti enda bullaga määrati abiliseks munk ristinimega Nicolaus.
annaabi.ee 
