Ujumisstiilid
rinnuliujumise jalgade töö käte sümmeetrilise ja üheaegse etteliikumisega pealpool veepinda.
Brassi kui klassikalise võistlusviisi säilitamise huvides tunnistati liblikujumine pärast Helsingi
olümpiamänge (1952) omaette võistlusalaks. Ent brassi puutumatuse kaitseks tuli
võistlusmäärustikku täiendada hiljemgi, sest Melbourne´i olümpiamängudel (1956) ujusid kõik
rinnuliujumise medalimehed brassi enamiku ajast vee all. Pärast neid võistlusi määratigi
brassiujuja vee all liikumise aeg kindlaks (uued nõuded jõustusid 1957. a.).
Liblikujumine ei suutnud enda iseseisvaks alaks kuulutamist tegelikult üle elada. Ala nimetus on
küll jäänud, kuid sisu on nii muutunud, et see nimetusele päris ei vasta. Juba 1953. a. algatas
jugoslaavlane Darko Prvan sellise liblikujumise, mida tuntakse nüüd rohkem
delfiiniujumisena.Vanast liblikujumisest jäi alles liblika liikumist meenutav käte töö, aga oluline
annaabi.ee 
