Ansambel Brassical
ning ühtlasi nii muusikaetendus kui ka vähesel määral teatrietendus.
Etendus oli küll kaasaegne, kuid esitatud lood olid erinevatest ajastutest
tuntud teosed. Samas olid need lood omavahel segatud järskude
üleminekutega, nii et etendus oli väga hoogne ning energiline.
Ma käisin vaatamas seda lavastust, kuna see oli koolisisene üritus, kust
terve meie klass osa võttis, kuid lisaks sellele ma tundsin ka ise huvi
sellise bändi vastu, sest ma pole varem kunagi vaatamas käinud ühegi
brassansambli esitust ning minu jaoks oli see midagi uut.
Alguses mulle jäi tunne, et ma vaatan lasteetendust, kuid sügavamalt
vaadeldes jättis see mulle siiski positiivse mulje, kuna see oli väga
värvikas. Etenduses oli palju meeleolu muutust, üks hetk oli etendus väga
kentsakas, teine hetk hoopis vägagi tundeküllane. Minul endal tekkis väga
palju erinevaid meeleolusid seda etendust kuulates , üks hetk oli tunne
nagu oleks tsirkuses, järgmine hetk aga tunne nagu oleks mõnes filmis,