Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
ühekorraga – kui keegi on oma Loole, oma saatusele truu, siis on ta ka endale truu. Dineseni
puhul on oluline, et tegelase enesemõistmine tuleb läbi Loos osalemise, paljas enesevaatlus
seda ei anna. Selleks, et elus Lugu ära tunda, on kõigepealt vaja elada, kogeda – ja luua –
maailma selle kirevuses, äärmustes ja vastuoludes. Selle tõdemuse pinnalt väitleb Dinesen
oma kaasaja taani kirjanduse kristliku humanismiga. Hanseni ja Branneri teoste inimene on
bioloogiliselt seotud moraalivaba looduse külge, kuid seisab loodusest eraldi, kuna teeb vahet
heal ja kurjal ning võib valida hea. Dinesen ei saa maailma tumedamat poolt niimoodi välja
sulgeda, sest irratsionaalsus, kannatused, kurjus on osa tema „toonekurest“, tema Loost. Ei saa
öelda, et humanistlikud väärtused, armastus ja kaastunne ei oleks Dineseni jaoks olulised.
Kuid kõik väärtused tõestavad ennast tema jaoks alles Loos, Loo teokstegemine aga eeldab
annaabi.ee 
