kindlasti suureks kasuks nii Marconile endale kui ka ta asjale - raadio tegelikule avastamisele. Nagu ta hiljem ise tähendas, on vanemad juba algusest peale kaljukindlalt uskunud Marconi geniaalseisse andeisse ning võimeisse. Juba lapsena ilmnesid Marconi anded. Ta õppis algul Livorno üldhariduslikus koolis ja hiljem Bologna ülikoolis eelpoolmainitud tuntud professor Righ'i juures, kellelt ta saigi esimesed põhjalikumad teadmised ja huvi elektrotehnika vastu. Tutvudes Hertzi, Branly ja Lodge'i katsetustega ning nende tulemustega, andus Marconi 1895. aastast peale kogu oma energiaga traadita telegraafi idee edasiarendamisele. Esialgu ta seadis oma isa mõisas lattide peale üles traatantenni ja, kasutades Righi vibraatorit saatjana ning Branly koheererit vastuvõtjana, võttis ette kõige mitmekesisemaid katseid. Õige pea ei jäänud resultaadidki tulemata ja varsti võis ta märke üle anda ning vastu võtta kuni paari kilomeetri kaugusele
Ultralühilained võimaldavad edastada rohkesti informatsiooni, energia on hästi suunatav suhteliselt väikeste antennidega. Ultralühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides, raadiolokatsioonis, ringhäälingus ja televisioonis, samuti meditsiinis (elekterravi). Ultralühilaine võimaldab kosmosesidet. Raadiolainetega hakati tegelema peale traadiga üenduse loomist. Toimiva tulemuse lähedale jõuavad mitmed teadlased, nagu Hertz, Tesla, Branly ja Lodge, kelle katsed aitavad Marconil välja töötada kaks musta kasti, kus ühel kastil nupule vajutades kõlab teises kastils “Till”, kusjuures kastid pole omavahel ühegi traadita ühendatud. Esimese raadioreportaažini jõuti 1898. aastal, kuigi teateid ei edastatud siis veel raadiote kaudu kuulajani. Esimene tänapäeva mõistes raadioprogramm jõudis üksikute kuulajateni 1906. aastal. Kasutatud allikad: