Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
Pulmaöö saabudees asus Brangien kuninganna häbi varjamiseks ja
tema surmast päästmiseks Isolde asemel abieluvoodisse. Karistuseks
lohakuse eest, armastusest sõbratari vastu ohverdas ta truu kaaslasena
oma süütuse. Pimedus varjas kuninga eest pettuse. Ühel päeval tabab
Isoldet hirm, mis siis saab kui Brangien peaks saladuse päevavalgele
tooma? Isolde kutsus kaks orja, lubas anda neile vabaduse ja
kuuskümmend kuldmünti, kui nad tapavad Brangieni metsas ja toovad
tema keele talle tõestuseks. Brangien räägib orjadele hoopis midagi
muud metsas ja seega panevad orjad ta esialgu puu külge kinni. Nad
tapsid koera ja võtsid temalt keele ja viisid Isoldele. Isolde tahtis teada,
mida neiu oli neile rääkinud. Sellepeale pistis karjuma, et nad on
mõrvarid, sest Brangien ei olnud rääkinud Isolde saladust välja. Isolde
sai teada, et Brangien on siiski elus.
Õukonna närukaelad on saanud tõe jälile