Liivi sõda
Poola-orientatsiooni pärast hukka.
Kolmas sõjakroonika on ordumeistri, hilisema Kuramaa hertsogi Kepleri nõuniku ja sekretäri
Salomon Henningi töö.See on huvitav eelkõige diplomaatia ajaloo seisukohalt,
sõjasündmused on võrreldes teiste kaasaegsete kroonikatega vähetähtsal kohal. Henning
keskendus oma isandale Keplerile, tema tegevusele sõja ajal ja läbirääkimistele Poolaga.
Koos Henrich von Tiesenhauseni ja veidi hilisemal ajal Rootsi alal tegutsenud Brandisega oli
ta oma aja kõige produktiivsem kirjamees.
Katri Raik. Eesti – ja Liivimaa kroonikakirjutuse kõrgaeg 16.sajandi II poolel ja 17.sajandi
alul. Ajalooline Ajakiri. 2001. 4, lk.16
2. Liivi sõja ajend - Tartu maks.
16. sajandi esimesel poolel hakkas Euroopa idapiiri taga esile tõusma Vene riik, mis tollele
ajale kohaselt ei põlanud oma territooriumi laiendamisel ära kavalat diplomaatiat ja ka
reaalset relvade täristamist
annaabi.ee 
