A.dumas Kolm musketäri terve raamat
suurepärase äri. Äri, millega oleks võinud sada pistooli või enamgi teenida.»
«Kuidas nii?» küsiski Porthos ja Aramis korraga.
Athos, truu oma sõnaahtrusele, küsitles dArtagnani ainult pilguga.
«Planchet,» ütles dArtagnan teenrile, kes sel hetkel pea läbi poolavatud ukse pistis, et
katsuda mõningaid terakesi vestlusest kinni püüda, «minge alla peremehe hä-ra
Bonacieux' juurde ja ütelge, et ta meile pooltosinat pudelit bozansii veini saadaks.
Eelistan seda marki.»
«Ah! Kas teil on siis peremehe juures krediit avatud?» küsis Porthos.
«Jah,» vastas dArtagnan, «tänasest alates. Olge muretud, kui vein on halb, saadame
uut tooma.»
«Tuleb kasutada, aga mitte kurjasti kasutada,» lausus Aramis sügavamõtteliselt.
«Olen alati ütelnud, et d'Artagnan on meist neljast kõige nupukam,» sõnas Athos.
Lausunud oma arvamuse, millele dArtagnan kummardusega vastas, langes Athos
otsekohe tagasi harjumuspärasesse valmisse