Kokkuvõte Michel Foucault teosest „Seksuaalsuse ajalugu I“ – Scientia sexualis
sexualis polegi muud kui lihtsalt ars erotika eriti subtiilne (habras) vorm.
Foucaulti väitel elame me ühiskonnas, kus seksuaalsus ei vastandu võimule (tahtes teda
ohjata), vaid seks ja ka keha on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta
domineerib ja valitseb- kuid sealjuures seda kõike üritatakse kiivalt maha salata ning
eitatakse. Arvati/ üritati peale suruda arusaama, et seks on tabu, kuid samal hetkel tehti
erinevaid katseid ja uuringuid, nt. Bourneville, Iconographie de la Salpetriere, lk 110 jj.
Charot` loengud.
Samuti tuuakse välja, et seksuaalsuse teema on olnud läbi ajaloo kõrgkeskpunktis- ta oli
teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks
teemaks. Samuti ei seondunud seks mitte pelgalt tunde ja naudinguga, seaduse ja
keelamisega vaid tõe ja valega. Seksist sai teadmiste objekt.
Foucault toob välja ka viis tunnustatud diskursuse teaduslikku meetodi, millega
annaabi.ee 
