Keeleteaduse alused II
ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda
suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse
rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language
maintenance) või keelevahetust (language shift).
Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise
vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja
Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini
kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse
kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas). Kultuurilise
distantsi uuringud ei ole väga laialt levinud, kuigi mõningaid töid on sel teemal ilmunud.
annaabi.ee 
