suunab tegevust, siis mis suunab habitust? Oht, et tekib ka ,,materiaalne ideoloogia" (Miller 1987) ehk selline nägemus, kus inimestega seostatakse nende valikud otse, ainult materiaalsust vaadates, mistõttu näiteks mustus alamate klasside juures (alati suhteline!) tundub klassidele iseomane, valik. Samuti uusrikkad saavad ainult imiteerida ja alamklassid olla marginaalsed. Alamklassid ei tarbi sellepärast nii, et neil on selline maitse, vaid sellepärast, et nad on vaesemad. Bourdieud on kritiseeritud ka sellepärast, et ta ei võta arvesse kultuurilisi eripärasid. Michel Lamont (1992) on näidanud, et piirid hariduse, kosmopoliitsuse, rafineerituse jne vahel on USAs palju nõrgemad ja vähem defineeritumad. Samal ajal on USAs teatav anti-intellektuaalsed meeleolud, mis rühuvad võrdsusele, Prantsusmaal on on materiaalse kultuuri piirangud tugevamad. Lisaks sellele on Bourdieud kritiseeritud ka selle kaudu, et on näidatud, et maitse-
annaabi.ee 
