Wieni seadus absoluutselt musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Adiapaatilised protsessid atmosfääris Adiapaatiline protsess on gaasi oleku muutus, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Tõusvas voolus langeb temp ainuüksi paisumise tõttu siseenergia ja temp vähenevad. Laskuvas õhuvoolus aga temp tõuseb, kuna väline jõud surub ta kokku. Pilet nr 11. Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. Atmosfääri massiarv massiarv on arv, mis näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Läbipaistvus oleneb veeauru, tolmu, suitsu jne sisaldusest. Läbipaistvuse koefitsent on väiksem keskpäeval ja suurim hommikul ning õhtul. Parim läbipaistvus on talvel.
üleminekuliseks mereliselt mandrilisele. Meie kliimat atmosf. Läbipaistvus on kõige parem talvel, õhus on vähe Summa tehakse kindlaks mõõtmisega. Hilisematel mõjutavad Balti meri ja Atlandi ookeani liikuvad veeauru ja tolmu.üleminekul suvel halveneb, kõige sortidel on summad suuremad, varajastel väiksemad. õhumassi(talved on sihteliselt soojad ja suved väksem augustis. Bougeri seadus- nim ka Bougueri Mõõtmed tehakse kindlaks sordi võrdluskatsega. jahedad)ning Golfi hoovus mis muudab meie kliimat läbipaistvuse koefitsendiks. Arvutamiseks on vaja teada Prognoosi koostamiseks võetakse aluseks paljude aastate üldiselt pehmemaks. Talved on meil pehmed ja suved Päikese kõrgust(mille järgi määrame massiarvu m), keskmine. Veeringe looduses- atmosf toimuv veeringe jahedad, sügis ja kevad pikad
kestab edasi siis langeb temperatuur. Kuna adiabaatilisel tõusmisel küllastunud õhus leiab aset kaks omavahel vastandlikku protsessi : 1)õhu paisumine, 2)veeauru kondensatsioon, ...ja esimene on neist suurema osatähtsusega, kui teine siis lõpptulemusena temp adiabaatilisel tõusmisel langeb, ning seda langust iseloomustabki märgadiabaatiline gradient. Pilet nr. 11 Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. Atmosfääri massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirguse nõrgenemise on seda suurem, mida pikem on nende tee õhus. Kiirte tee õhus on lühim, kui nad langevad vertikaalselt päikese seniidis ja teise päikese asendi korral läbivad kiired õhus pikema tee. Arvu, mis näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes,
märgadiabaatiline gradient. Atmosfäär jaotatakse mõttelisteks kihtideks. Meteoroloogias kasutatakse jagamisel temperatuuri vertikaalset muutumist. Kihte nimetatakse sfäärideks.Troposfäär – kiht, kus me elame ja see kus toimuvad peamised protsessid. Tõustes maapinnast kõrgemale langeb seal Pilet nr. 11 Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. temperatuur 6° C km kohta. Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast. Atmosfääri massiarv – iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirguse nõrgenemise on seda suurem, mida pikem on nende tee õhus. Kõrgeim suvel ekvaatoril kuni 18km vähim talvel pooluste kohal 8km. Isosfäär – ümbritseb pooluste lähedasi alasid
Kuna adiabaatilisel tõusmisel küllastunud õhus leiab aset kaks omavahel vastandlikku protsessi : 1)õhu paisumine, 2)veeauru kondensatsioon, ...ja esimene on neist suurema osatähtsusega, kui teine siis lõpptulemusena temp adiabaatilisel tõusmisel langeb, ning seda langust iseloomustabki märgadiabaatiline gradient. Pilet nr 11. Atmosfääri massiarv, läbipaistvus ja Bougeri seadus. Õhu temperatuur ja muutused. Atmosfääri massiarv (m) näitab mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes. Massiarv iseloomustab kiirte tee pikkust atmosfääris. Kiirte tee on õhus lühim, kui nad langevad vertikaalselt st. kui Päike asub seniidis. Tehakse vahet relatiivse ja absoluutse massiarvu vahel. Absoluutne massiarv näitab mitu korda on
annaabi.ee 
