V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Siin oli
enam naeru kui kisa, enam naisi kui mehi.
Aeg-ajalt kuuldi mõnda teravat kriiskavat häält sellest üldisest suminast üle käivat.
***
«Hei, Mahiet Baliffre! Kas teda siin pooma hakatakse?»
«Mine ikka! Siin tuleb tal särgiväel avalikult pattu kahetseda! Armuline jumal aevastab
talle siin ladina keelt näkku. Seda tehakse siin ikka keskpäeva ajal. Kui sind võllas huvitab,
siis mine Greve'i platsile.»
«Lähen ka pärastpoole.»
***
«Öelge ometi, Boucanbry-emand, kas see on oige, et ta pihiisast loobus?»
«Küllap vist, Bechaigne'i-emand.»
«Näete siis, püsti pagan!»
***
«Härra, niisugune on komme. Paleefoogt on kohustatud hukkamõistetud kurjategija
kohtuotsuse täitmiseks välja andma -- ilmaliku inimese Pariisi prevoole, vaimuliku aga
vaimuliku kohtu eesistujale.»
«Tänan teid, härra!»
***
«Oh, mu jumal!» hüüdis Fleur-de-Lys. «Vaene inimeselaps!»
Ta pilk, mis üle rahvahulga libises, oli täis kurbust