Toiduainetes spoore moodustavad mikroobid
botulinum bakteri poolt
toodetav toksiin. Nakatumisele järgneb lihaste, ka hingamislihaste lõtv paralüüs. On teada 3
erinevat botulismi vormi: toidutekkeline, väikelaste, mis on samuti toidutekkeline. Kolmas tüüp
on haava botulism, mida antud kontekstis ei käsitle (Lampel, 2013).
Toidutekkeline botulism tekib kõige sagedamini ebaühtlaselt või ebaadekvaatselt valmistatud
kodu-preservide söömisel. Kodus konserveeritud, harva ka tööstuslikult valmistatud toidud on
olnud seotud botulismipuhangutega USA-s. Nakatumise sagedus on küll madal, kuid kõrge
suremuse tõttu, ilma abi saamata, on murettekitav (Lampel, 2013). Nakatunud inimesed muutuvad
nõrgaks ja uimaseks 1 – 3 päeva jooksul pärast saastunud toidu tarbimist. Esimeste sümptomite
hulka kuuluvad hägune nägemine, fikseeritud laienenud pupillid, suukuivus, kõhukinnisus ja
kõhuvalu. Järgneb bilateraalne lihaste nõrkus (Murray et al., 2012). C. botulinum’i toksiin