vähem ärritavad enamus inimestele. Tõsisema higistamise korral, kui käsimüügipreparaadid ei ole piisavalt mõjusad, on kasutusel järgmised ravimeetodid: · Iontoforees. Läbi patareiga varustatud aparaadi suunatakse nõrk elektrivool ravitavasse piirkonda. Protseduur on valutu ja üsna ohutu, kuid ei pruugi olla efektiivsem kui paikne antiperspirant. · Botuliintoksiin (Botox) blokeerib higinäärmeid innerveerivad närvid. Botuliintoksiini süstitakse nahasiseselt paljudesse ravitava piirkonna punktidesse, keskmiselt 1-2 cm vahedega. Higistamine peatub ajutiselt keskmiselt 4-8 kuuks ning toime on kõige pikem kaenla all, lühem peopesadel ja taldadel. Botox on ohutu ja efektiivne vahend liighigistamise ravis. · Operatiivne ravi. Harvadel juhtudel võib olla lahenduseks operatsioon. Kui liigne higistamine esineb kaenla all, võib aidata higinäärmete väljalõikamine. Suurem
Botox on puhastatud ning lahjendatud botuliintoksiin A, mida toodab bakter Clostridium Botulinum. Meditsiinis ja ilumaailmas kasutatakse toksiini toimet liighigistamise ravis ning miimiliste kortsude eemaldamiseks. Toksiin põhjustab süstitud lihases halvatuse, blokeerides närviülekande miimilisele lihasele. Kui toksiini toime lakkab, taastub ka lihase funktsioon. Liighigistamisvastane toime saavutatakse nende närvikiudude blokeerimisega, mis kontrollivad higinäärmete tööd. Botuliintoksiini süste kasutatakse edukalt mitte ainult kortsudest vabanemiseks, vaid ka nende ennetamiseks. Peamised kortsude tüübid, mille puhul botuliintoksiin aitab: glabellaarsed kortsud (vertikaalsed kortsud silmade vahel ninajuurel) otsmiku horisontaalsed kortsud - nn. "kanavarbad" (silmaümbruste ja -nurkade peenikesed kortsud) nn. "suitsetajate kortsud" (suuümbruse peenikesed kortsud) nn. "marionettkortsud" (jooned suunurkades).
annaabi.ee 
