Land Art
sidemed kunstimaailma mõningase kommertslusega. Tööde iseloom vihjab küll, et
neid polnud praktiliselt võimalik müüa, aga seda enam tähendab see seda, et nende
rajamine oli võimalik ainult tänu patroonide suurtele erainvesteeringutele. Suzan
Botteger kirjutab oma raamatus ,,Earthworks: Art and the Landscape of the Sixties", et
maastikukunsti viljelejate sidemed oma rahastajatega olid hoopis tugevamad ja
isiklikumad, kui paljude teiste, näiteks traditsiooniliste kunstiliikide puhul. Bottegar
seab kahtluse alla senise arusaama, et maastikukunst oli loogiline väljund ühiskonna
,,tagasi loodusesse" liikumise peale see olevat liiga lihtsustatud seletus. Kuigi
kunstivoolu teke ja roheline liikumine langevad samasse dekaadi, on nende
omavaheline seos keeruline ja mitmepalgeline. Paljud maastikukunsti teosed tunnevad
küll looduse ees aukartust, kuid võib ka avalduda soov seda hävitada või seda
valitseda. Ehedaks näiteks on sellest allpool kirjeldatud Michael Heizeri ,,Double
annaabi.ee 
