"Maria Stuart" Stefan Zweig
nägema ja saatis sõna Pariisi: "Kuninganna ei tunne ennast hästi, kuid minu arvates peitub ta
haiguse tõeline põhjus sügavamas hädas, mille jaoks pole unustust olemas. Aina kordab ta: "Ma
tahaksin surra"." Du Crocil oli õigus naine ei tahtnud enam olla aheldatud oma nõrgukese mehe
külge. Tal olid tekkinud kirglikud tunded Bothwelli vastu, millest on tõestust kaasaegsete annaalide
ja dokumentide ning ka Maria Stuarti (kas mitte võltsitud?) luuletuste ja kirjade seas.
Bothwellis tundis Maria meest ning just temast need luuletused ka räägivad. Maria
andus täielikult mehele, ehkki ta tollele väärika aadlinaise leidis ja aset leidsid nende pulmad, ning
tahtis talle anda kõik, ka oma au ja vara. Tõestust naise armastusest leiab Jedburghi-episoodis, kus
Bothwell sai 7. oktoobril kähmluses ühe salakütiga elukardetava haava ning Maria näis olevat
samuti murdunud. Ole arusaadav kliiniliselt, et tegemist oli närvihaiguega, sest kohe, kui mees