Eesti taimkate
mükoloog Fedor Bucholtz. Tema peamiseks ülesandeks sai botaanika õpetamine ja
botaanikaaia taastamine. Bucholtzi eestvedamisel organiseeriti TÜ botaanikaaias 1920. aastal
Eesti osakond, ning asutati LUSi looduskaitse sektsioon, mille esimeseks sammuks sai
taimestiku kaitse vajaduse tõestamine.
1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti
Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H.
Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939.
Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja"
(aastatel 1930-1938). Oma erinevate ametite kõrvalt on ta toimetanud ajakirju "Loodus", Eesti
Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism" ning mitmeid kogumikke, näiteks "Looduskaitse" I ja
II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku
eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta.