Eesti taimkate
Eesti
taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö ,,Muhu saare taimestikust" ja magistritöö
,,Eesti siluri ala floorast" 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus.
Edmund August Friedrich Russowi tähtsamad uurimisvaldkonnad olid turbasammalde
(Sphagnum) süstemaatika ja taimeanatoomia. Praegu on Eestis kindlaks tehtud 44 liiki
turbasammalt.
3
Pärast Bunget valiti botaanikaprofessoriks Heinrich Moritz Willkomm, kes töötas selles
ametis 1874. aastani ja oli ka botaanikaaia juhataja. Peamiseks teeneks tuleb pidada
botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatluste1 alustamist ja juhendamist. 1873.
aastal avaldas Willkomm üksikasjalise botaanikaaia kirjelduse, millele eelnes kõigi
botaanikaaias kasvavate taimede ülemääramine. Lisaks organiseeris ta botaanikakateedri
juurde botaanikamuuseumi.