Lugemine C1 test
ehk juba hilisest rauaajast alates.
Inimese soodne mõju loodusele seisneb maaharimises ja karjakasvatuses. Kuni inimese saabumiseni Eesti alale
koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka. ,,Ka meie tänased
okasmetsad on üsna liigivaesed. Kui kõnnite kuusikus ja korjate kukeseeni, siis on see küll kena ökosüsteem, kuid
väga palju liike seal ei ela," sõnab instituudi botaanikaosakonna juhataja Martin Zobel. ,,Suure liigirikkuse tõid siia
inimtekkelised rohumaad."
Esimesed märgid karjakasvatusest Eesti alal pärinevad 6000 aasta tagusest ajast. Karjamaid rajav inimene avas
maastiku, tekitades juurde üha rohkem niite, aasu ja pargitaolisi kooslusi.
Niisugused uued maastikud meeldisid arvukatele Eesti looduses algselt tundmatutele rohttaimedele, nagu näiteks
annaabi.ee 
