Eesti taimkate
Pärast Bunget valiti botaanikaprofessoriks Heinrich Moritz Willkomm, kes töötas selles
ametis 1874. aastani ja oli ka botaanikaaia juhataja. Peamiseks teeneks tuleb pidada
botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatluste1 alustamist ja juhendamist. 1873.
aastal avaldas Willkomm üksikasjalise botaanikaaia kirjelduse, millele eelnes kõigi
botaanikaaias kasvavate taimede ülemääramine. Lisaks organiseeris ta botaanikakateedri
juurde botaanikamuuseumi.
Willkommi ja Russowi üheks kuulsamaks õpilaseks kujunes Johann Christoph Klinge, kes
töötas aastatel 1879-1895 Tartus botaanikaaia direktori abina ja eradotsendina. Suurimaks
tööks määraja "Flora von Est-, Liv- und Curland" koostamine. Teose muudab väärtuslikuks
hästi läbi töötatud sünonüümika, ning see on jäänud tänapäevani asendamatuks abivahendiks
18. ja 19. sajandi botaanilises kirjanduses leiduvate taksonite nimetuste identifitseerimisel.