METSAMULLATEADUS
Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase
verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu
mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui
ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel
suureneb ja vastupidi.
Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud
osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev.
Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla
kui terviku kujunemisele.
Eestis väärivad eristamist järgmised taimkatte seisundid: tihe, alustaimestikuta mets,
rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets,
rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa,
lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate
annaabi.ee 
