[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a ehitisele, ansamblile; harilikult pargiga seotud üksik kaunis ehitis või selle osa (torn, rõdu, paviljon, puhkeloss, kaaristu) (näited: ingl. gazebo, hisp. mirador). berceau (< pr.) võlvikujuline lehtla. bosco(< it.) "mets" itaalia renessanssaias boskett (pr. bosquet) lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane ('tagamaa', pr. dsert, ingl. wilderness). Iseloomult vähemalt barokkaias rõhutatult arhitektooniline ('rohelised ruumid', pr. salles / cabinets de verdure). bowling green (< ingl.) algselt keeglimuru; maastikuaias sirgete servadega väljak, mis teises otsas laienes tihti poolringikujuliseks tasapinnaks ja mida
3) inglise parteris (parterre l'anglais) kasutatakse muru mustrite tekitamiseks 4) Parterre à pieces coupés, väikesteks tükkideks lõigatud parter, kasutusel eriti Hollandis lillede ja sibullille-kollektsioonide demonstreerimiseks. 5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997). Boskettide (bosquet - väike mets) hekkideks kasutati palju valgepööki. Suuremat puudeistandust kutsuti metsaks (bois). Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse. Nüüd võeti need teemana kasutusele
annaabi.ee 
