Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
erinevad, soodsast loodusest üksi ei piisa tsivilisatsioonide tekkeks.
Rahvastiku kasvu teooria. Uued intensiivsemad põllundusviisid aitasid luua
toiduülejääke. Need viisid rahvastiku arvu kasvule, suuremale vabale ajale ja uute
sotsiaalsete, poliitiliste ja religioossete institutsioonide tekkele. Seisukohta kritiseeris
Ester Boserup: elanike arvu kasv viis hoopis tootmise intensiivistumisele. Eesmärgiga
rohkem toitu toota võeti kasutusele uusi meetodeid, nt irrigatsioon. Boserupi teooriate
põhjal on ka teised uurijad arvanud, et sotsiaalse evolutsiooni aluseks oli rahvastiku arvu
kasv. Ei teata, miks pidi rahvastiku arv kasvama hakkama. Põllunduslikud populatsioonid
elavad maksimaalse tihedusega, arvestades seda, kui palju suudab nende põllumaa ära
toita. Rahvastiku arvu osatakse suhteliselt hästi kunstlikult piirata. Kui tsivilisatsioonide
teket on võimalik seletada rahvastiku kasvuga, siis tuleks uurida, miks vastavaid otsuseid
annaabi.ee 
