Vene muusika
kooristseenid eriti M.Glinka ja M.Mussorgski ooperites. D.Bortnjanski ooperid on
aga kammerlikud ja kuna ta sai hariduse Itaalias, ei olnud ooperid venepärased
(Jahikull, Poeg-võistleja).
18.sajandi II poolel ilmuvad D.Bortnjanski loomingus esimesed professionaalse
tasemega sümfoonilised ja instrumentaal-kammerteosed. Tekkis huvi rahvalaulude
kogumise ja süstematiseerimise vastu. Silmapaistva taseme saavutab
koorimuusika.Vene koorimuusika klassikuteks võib nimetada Dmitri Bortnjanskit
(1751-1825)ja Maksim Berezovskit(1745-1777) mõlemad päritolult ukrainlased .
Nende loomingus kujuneb välja uus a cappella stiil mida iseloomustab tugev
polüfooniline tehnika. Armastatum zanr oli tsükliline vaimulik kontsert (a cappella).
Koorimuusika kõige viljakam looja oli D.Bortnjanski (35 vaimulikku kontsert
segakoorile, 10 kontserti topeltkoorile jm.) 18.saj. II poole tähendus muusikale
pandi alus uutele zanritele millest lähtuti ka 19 saj. I poolel.
19