Eesti II maailmasõja ajal
iseseisvust nõudma ja pööravad nende käest saadud relvad okupeerija vastu. Enam ei pakkunud
eestlaste võimalikku tegutsimist pelgavad raportid suurt midagi. Küllap oli saakslastele selge, et
eestlased on ilma hea liidrita ning ei hakka organiseerituld nende vastu võitlema. Sellepärast oli
mõistlik kartmatult eestlasi mobiliseerida ja paana neid bolsevike vastu võitlema.
Reichsführer Heinrich Himmler koos riigikantselei ülema Martin Bormanniga ja okupeeritud
idaalade riigiministriga Alfred Rosenbergiga jõudsid novembris 1943 üksmeelele, et Eestile ja
Lätile tuleb anda autonoomia.
Selle kava vastu olid Ostland'i riigikomissar Hinrich Lohse, välisminister Joachim von
Ribbentrop ja pärast ka Adolf Hitler, kes aga andis Himmlerile õiguse Eestis ja Lätis
mobilisatsiooni korraldada.
Vaatamata eestlaste vastuseisule ja enne mobilisatsiooni sakslaste andtud lubadusele, et väljaõpe