August Gailit ja Anton Hansen Tammsaare - õpimapp
saab, kõnefiguure ja omadussõnu nii rohkesti kui võimalik. Keelelt on
aga "Purpurne surm" siiski õudsem, kui millegilt muult. Iga lehekülg
kubiseb kõige kohutavamaist keelelisist koledusist. Kuis kirjutetakse
võõrsõnu! Tõesti ei tea, palju siin õigust süüdistada autorit, palju
ladujat, palju kirjastajat.
Gailiti "Purpurne surm" ei rikasta kuidagi meie kirjandust ega püsi ka
autori varasema toodangu tasapinnal. Oodakem tema "Asta Borki"
siiski paremate lootustega!
Mart Raud.
,,Leegitsev süda"
See raamat tegi mind palju õnnelikumaks oma elu üle, kui ma varem olin. Lihtsalt lugedes
seda kannatuste rada, mida Anu Maarva läbi elas ja samas sellest ennast heidutada ei lasknud,
meenus mulle, kui palju kergem elu mul endal on ja kui palju rohkem ma selle üle kurdan.
Nii südantsoojendav oli lugeda seda, kuidas Taavet Rabaraua hingest Anu välja ei läinud.
annaabi.ee 
