Kermised ehk kõvasulamid
Selle tôttu tekivad sideaines kergestisulav eutektikum, intermetalliidid vôi
boriidid, muudab kermised harpaks.
Hiljuti töötati Jaapanis välja nn."reaktsioonpaagutus", mille käigus boriidid moodus-
tuvad paagutuse käigus. Protsessi uudsus seisneb selles, et paagutuse käigus moodustub
kaksikboriid (näiteks, Mo2FeB2, Mo2NiB2 jt). Kermise struktuur koosneb sel juhul
67
kaksikboriidist ja sideainest, mis ümbritseb boriiditeri. Sideainena kasutatakse Fe, Ni vôi
Co. Asja olemus seisneb selles, et lähtepulbreisse viiakse puhtaid metalle (Mo,Cr jt), mis
on aktiivsemad kui sideaine (Fe,Ni,Co). Paagutuse käigus puhas metal seob endaga boori
aatomid ja sideaines ei teki hapraid intermetalliide ja keemilisi ühendeid. Pealegi Mo ja Cr
lahustuvad boriidis moodustades tard- lahuseid. Ka see väheneb boriidide lagunemist ja
lahustuvus sideaines.