Vääriselupaikade inventuur Eestis
poolsajandi jooksul ohtralt kuivendatud. Seetõttu on suurtel aladel soostunud ja soometsi ning
kõdusoometsi. Mineraalmuldadest on valdavalt metsaga kaetud leedemullad (nõmmemetsad) ja
leetunud mullad (pohlamännikud). Poollooduslike koosluste ja loometsade all on ka suured
paepealsete muldade alad, sest need on põllumajanduseks vähesobivad.
Metsakasvukohatüübid ja taimekooslused
Eesti paikneb boreonemoraalses e. põhjaparasvöötme segametsade vööndis. Vastavalt
üleminekule merelisest kliimast kontinentaalsele võib leida nii reliktseid laialehiste metsade
kooslusi kui nn. läänetaigat. Eestile on eriti iseloomulikud kuivad männikud liivmuldadel ja
paepinnasel, parasniisked kuusikud ja kuusesegametsad, liigirikkad lodulepikud ja lammimetsad,
sookaasikud, siirdesoometsad ja rabamännikud (Viilmajt 2001).
annaabi.ee 
