Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad
rannavallid ja rannikuluited.
Praeguseks pole kriivade morfoloogiasse selgust lisandunud. Ümber on lükatud vaid
otsamoreeni hüpotees. Valdavalt seostatakse kriivasid mandriluidetega. Käsitledes 1968.
aastal Eesti luiteliivade koostist ja kihilisust, on Anto Raukas toonud välja mõlemad teooriad,
kaldudes eelistama rannikuluidete teooriat. Aasta hiljem on sama autor koos Endel Rähniga
väitnud, et tegemist on mandriluidetega, mis kujunesid Hilis-Dryase ja Pre-Boreaali (umbes
9000 – 11 000 aastat tagasi) algul Väike-Peipsi ajal valitsevate lääne- ja loodetuulte mõjul
kohapealsest materjalist. Mandriluidete kasuks räägib ka asjaolu, et kriivade orientatsioon ei
jälgi veetaseme alanemise aegset Peipsi rannajoont. Kuna luidete alt on leitud jääjärvesetteid,
tõlgendavad Anto Raukas ja Galina Hütt kriivasid kui paralleelsetesse liustiku pikilõhedesse
kujunenud limnomõhnu, mis pärast jää lõplikku sulamist luitestusid. Siiski põhineb