Meditsiiniajaloo konspekt
(Enese peal
eksperimenteerimine sai sajanditeks (arsti)teadlastele levinud meetodiks, mis ühest
küljest heroiseeris toonase teadustöö, teisalt tõi kaudselt ka probleeme veel
väljakujunemata kriteeriumid inimkatsete vallas andsid arstile justkui moraalse õiguse
teha patsiendiga sama, mida ta oli endaga teinud... nt nakatada süüfilisse...)
18. sajandi puhul väärib mainimist sisesekretsiooni defineerimine Th. de Bordeu
poolt: ,,Veri kannab endas kehaosade ekstrakte, komponente, mis on tähtsad terviku
seisukohalt, annavad erilisi kvaliteete ja omadusi".
Antoine Lavoisier (1743-1794) seletas ära gaaside ainevahetuse kopsus, kasutades
ära tormilist keemia arengut, mh gaaside uurimist. Rene-Antoine Reaumur (1683-
1757) uuris maomahla ja näitas ära selle osa seedimisel. 18. sajandi keskel näitas K.
Wood, et organism koosneb rakkudest. Tekkima hakkas rakuteooria.
18. sajandil tekib patoloogiline anatoomia