VEINITURISM
sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka
palavikku alandava ja desinfitseeriva toimega.
Roomlased olid tõelised veinitundjad. Kui nad koloniseerisid umbes sajandi jooksul
Kristuse sündimise aegu alad, mida praegu tuntakse Kesk-Euroopa all, olid neil alati
kaasas viinamarjaväädid ja nad õpetasid sealseid elanikke veini valmistama. Sel ajal
kujunesid välja mõned kuulsad veiniregioonid, nagu Burgundia, Bordeaaux,
Champagne ja Mosel.
Viinamarjakasvatuse rajasid Itaalias kreeklased. 170 aastate paiku e.m.a võtsid
roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi
õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende
sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein,
aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval.
Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a
annaabi.ee 
