Geograafia - üldmaateadus
Seda
protsessi nim infiltratsiooniks. Osas kivimites, nt liivas ja kruusas, liigub vesi kiiremini, teiste,
nt savikates kivimites, aeglasemalt. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsiooni
mooduliga, mille ühikuks on cm/sek või m/ööpäevas.
Läbides erinevaid sette- ja kivimikihte puhastub vesi saasteainetest ning lahustab mineraale.
Põhjaveeks nimetataksegi maakoore kivimite ja setete boorides, lõhedes ja tühikutes olevat vett.
Maapinna boorsetes kivimiskihtides liigub vesi suhteliselt vabalt ja sellised kihte nim vett kandvateks.
Vett kandvad kivimid on nt liiv, liivakivi, lõhenenud lubjakivi jne. Vett kandvad kihid asenduvad vett
pidavate kihtidega. Tuntuim on savi. Vesi liigub pinnases seni kuni kohtab vett pidavat pinnasekihti ja
jääb sellele pidama. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel
põhjavee kihid.
Kahe vett pidava kihi vahel liikuv vesi on tihti surve all
annaabi.ee 
