Kõige olulistemaks tingimusteks pean piisava õhuhapniku juurdepääsu ja temperatuuri. Temperatuuri all pean silmas süsteemi soojusäraande kiirust, ehk linaõliga kokkupuutunud esemed hakkavad kuumenema andmatta seda kuumust ära. Vähetähtsaks ei saa ka pidada väistemperatuuri. Mida soojem oleks keskkond, seda kiirem oleks ka süsteemi isekuumenemine. Linaõliga kokkupuutunud kaltsude materjalil on ka reaktsioonis tähtis roll. Mida boorsem ja imavam on kangas, seda soodsamad tingimused on isekuumenemiseks ehk õhu juurdepääs on ka seega parem. 6 5.1 Katse Ontario Kohtuekspertiisi keskuses Ontario Kohtuekspertiisi keskus (Center of Forensic Sciences) viis läbi sarnase katse, kus asetati linaõlised kaltsud suurde prügikonteinerisse. Väliskeskonna temperatuur oli 16-18 kraadi
aurustumist. See on iseloomulik ka Eestile. Toimub muldade vaesumine keemilistest ainetest. 2) mitteläbiuhtumistüüpi veereziim. Stepi tsoonis 3) aurumisetüüpi veereziim. Sademed on väiksemad, kui aurustumine. Leiab aset muldade sooldumine, tekivad sooldunud mullad. 10 Õhk ja õhureziim Vesi ja õhk on vastanditeks. Kui sajab tõrjub vesi õhu välja. Kuival ajal on vastupidi vesi aurustub ja õhk tungib mulda. Mida boorsem muld seda aktiivsem on gaasieristus. Atmosfääris 0,03% CO2, 21% O2. mullas võib CO2-de olla isegi 9%. Taimed on õhustatuse suhtes väga erineva nõudlusega. Mulla õhus ja mullalahuses olev hapnik määrab ära mullas kulgevate hapendus-taandusprotsesside vahekorra, mida iseloomustab hapendus-taandus potensiaal (Eh- mv(millivoltides)). Kui see on alla 200mv väga tugevasti anaeroobne keskkond 400-600mv kõik on tasakaalus. Muld on piisavalt hästi õhustatud
annaabi.ee 
