Allikaõpetus
Majamärgid - kodanike vappidel
Algul puudus tavaliselt kiri, 12. sajandist peeti vajalikuks omaniku nime
Numismaatika
(< kr. k numisma - raha, münt), münditeadus, ajaloo abiteadus, mis uurib mündindust
ning münte kui rahakäibevahendid, pisiplastilisi kunstiteoseid ja epigraafilisi
ajaloomälestisi. Numismaatika haru - faleristika - uurib ordeneid, medaleid ja märke, 20.
sajandi algul eristus numismaatikast Bonistika - uurib käibelt kadunud booone,
assignaate, obligatsioone, panga- ja kassatähti, paberraha kui finantsajaloo allikaid.
Uuritavate müntide järgi liigendatakse ajaliselt (antiikn.) või geograafiliselt (bütsantsi).
Peale müntide uuritakse vermimistempleid, kirjalikke allikaid, mündileide. Kaalutakse,
analüüsitakse keemilist koostist, tüpologiseeritakse. Leidude leviku järgi saab teha
majandusajaloolisi järeldusi.
Teadus tekkis 18. saj. II p. mündikogumisest (J. H. v. Ekhel, Chr. M. Frähn, H. Grote).