Mullateadus
Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat
ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele,
selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke
ntensiivsem b) pärnu- audru ümbrus, kus on rohkem liivasid ja kruusasid. Gleistunud ja leetunud
mullad, ka gleimullad, suured rabaalad ehk kõrgsood (Lavassaare) ja suured metsamassiivid.
Lammialad viljakamad ja nende kasutus rohumaadena, boniteet4-5 klass. Palju viirsavisid selles
piirkonnas. Vvahe-Eesti valdkond, leetmullad Lk, soostunud mulla, soomullad. Loksalt kuni
Häädemeesteni, selline kitsas riba, diagonaalis natuke kirde-edela suunaline, 6,8% Eestimaast.
Läheb Pärnust tükk maad lõunapoole ja aluspõhja on nii karbonaatset kui karbopnaadivaest.
Muldade lähtekivimid selles valdkonnas väga kirjud. Asustus selles valdkonnas suht hõre, sest palju
soid, suht kehvad mullad, boniteet7-10, põllumaad 15%, leidub palju oosisid
annaabi.ee 
