Gustave Le Bon
psühholoogiast muutusid tähtsaks 20. sajandi esimesel poolel, kui meedia uurijad nagu
Handley Cantril ja Herbert Blumer kasutasid tema teooriat, et kirjeldada allasurutud gruppide
reaktsioone meediale. Samamoodi on väidetavalt tema töid uurinud ja kasutanud sellised
propagandistid nagu Adolf Hitler ja Benito Mussolini. Le Bon'i massipsühholoogial oli omal
ajal erakordne menu ja paljudele tundus see olevat absoluutne teaduslik tõde. (Encyklopedia)
Tõeline tunnustus tuli Le Bonile peale 1890 aastal ilmunud raamatut ,,Les Lois
psychologiques de l'evolution des peuples" (,,Rahvaste ja masside psühholoogia"). Raamat
kujutas endast põhjalikku analüüsi rahvamasside psühholoogiast, indiviidi käitumise motiive
ja ajalooliste sündmuste põhjuseid. Raamat leidis laialdast vastu kaja ja seoses sellega kirjutas
Le Bon sarnasel teemal veel palju teoseid: ,,Hulkade psühholoogia", ,,Sotsialismi
Psühholoogia", ,,Mateeria evolutsioon". (Tselpanova 2012)
annaabi.ee 
