Füüsikas kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud, nn absoluutse temperatuuriskaalat, mille kehtestas 1848 a lord Kelvin. Selle skaala nullpunktiks on valitud nn. Absoluutne nulltemperatuu, so madalaim temperatuur, millega võrdset või madalamat pole võimalik saavutada. Selle temperatuurile Celsiuse skaalas vastab -273,15 .Temperatuuri ühikut Kelvini skaalal nim kelviniks(K). Absoluutse temperatuuri tähis on T ja skaala jaotuse väärtus 1K=1C T=t+273,15 e t=T-273,15 Bolzmani konstandi füüsikaline mõte. Boltzmanni konstant k= 1,38 10 . Näitab , kui palju suureneb molekuli kineetiline energia gaasi temperatuuri tõusul 1K võrra. Absoluutse temperatuuri skaala kui molekuli keskmine kineetilise kiiruse mõõt Gaasi molekulide kaootilise liikumise keskmine kineetiline energia on võrdeline absoluutse temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad molekulid, seda kõrgem on temperatuur.
endast lähteaatomite keskmist energiat: E* on energia, mida aatomid peavad omama, et ületada aktivisatsioonienergia barjäär Pärast aktivisatsioonienergiaga seotud barjääri ületamist süsteemi energia väheneb ja saavutab väärtuse E p . Seega on tegemist protsessiga kus summaarselt energia vabaneb. Vaid mingi osa molekulidest või aatomitest materjalis omab küllaldast energiat, et ületada aktivisatsioonibarjäär. Nende kõrgema energiaga osakeste arv on avaldatav nn. Bolzmani valemiga (joon. 4.5) n = Ce - E '/ kT N total Kus, n - energiaga suurem kui E*aatomite või molekulide arv; N total - aatomite või molekulide üldarv materjalis; k - Bolzmani koefitsient = 1,38 . 10-23 J(aatom K); T - absoluutne temperatuur; C - konstant. Analoogse võrrandiga on võimalik arvutada ka vakantside kontsentratsiooni materjalis, vaid E* E v 50 nv
annaabi.ee 
