soojushulk] Gaasi paisumistöö: A=pV , A=pS(h2-h1) , A=p(V2-V1) Soojusmasina kasutegurid: A Q1 - Q2 T1 - T2 reaalse masina kasutegur: = Q1 = Q1 ideaalse masina kasutegur: = T1 max Küllastunud auru sõltuvus temperatuurist: p0=nkT [p0= aururõhk, n=molekulide konsetratsioon, k=Boltsmani konstatn, T=absoluutne temperatuur] p P= 0 * 100% P= p0 *100% Vedelike pindpinevus: F= l [F=pindpinevus, (sigma)=pindpinevustegur N/m, l=vedeliku pinna piirjoone pikkus m) Kapillaarsus: 2 h= gr
· hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused
· hõõguvad koksi-, tuha- ja tahmaosakesed · hõõguv koksikiht restpõletamise korral Kaheaatomilised gaasid praktiliselt soojust ei kiirga. Kolde soojusvahetuse arvutuse võib jagada kontrollarvutuseks ja konstruktorarvutuseks. Kontrollarvutusel leitakse põlemisgaasi temperatuur koldest väljumisel. Konstruktorarvutuse korral määratakse soojust vastuvõtvate pindade suurus koldes, mis tagab etteantud temperatuuri koldest väljumisel. Stefan-Boltsmani seaduse otsene rakendamine nendel eesmärkidel ei ole võimalik tingituna teatud raskustest kiirgava gaasimahu, küttepinna temperatuuride ning efektiivse mustsusastme määramisel. Raskused on tingitud asjaoludest, et koldes paiknev keskkond on väga ebaühtlaste omadustega: osaliselt täidab kollet leek osaliselt põlemisproduktid ning nii mustsusaste kui ka temperatuur muutuvad nii kolde pikkuses kui ka laiuses. Tingituna eeltoodust baseerub koldearvutus sarnasusteooriale, kus sõltuvused
смещается в сторону коротких волн. Если обозначить длину волны, которая соответствует максимальной интенсивности, λ max, то закон смещения Вина запишется следующим образом: λmax ·T = 2,898· 10-3 m·K (5.4) 24. Stefan Boltsmani seadus. Закон Стефана Больцмана. Интегральное излучение полусферического потока абсолютно черного тела можно представить законом Стефана-Больцмана ( излучательность черного тела прямопропорциональна ег термодинамической темпетратуре в четвертой степени):
annaabi.ee 
