Venemaa 1917-1953
Kuigi Trotski juhitud uus Punaarmee suutis Leegionit ida poole tõrjuda, jäi see ometigi üheks
suuremaks ohuks bolsevike valitsusele. Peale I maailmasõja lõppu novembris 1918 ei olnud
9
neil enam ka põhjust Prantsusmaale austerlaste vastu sõdima minna, nii et Antantil puudus
motivatsioon neid aidata. Lõpuks lahkusid tsehhid Vladivostokist alles 1920. aastal.
Septembris 1918 kohtusid bolsevikevastased valitsused Ufaas ja otsustasid moodustada üüe
Ajutise Valitsuse, mis hakkas resideeruma Omskis. Mõni nädal hiljem haaras Siberis aga
tegeliku võimu admiral Koltsak, kes kuulutas end diktaatoriks. Lõuna-Venemaal oli peale
Aleksejevi surma saanud ülemjuhatajaks Denikin. Ukrainas tegutses Mahno, samuti oli seal
palju väiksemaid jõuke. Rahvuslased Simon Petljura (1879-1926) juhtimisel üritasid luua oma
riiki. Eesti alal moodustas Judenits Loodearmee, mis Eesti valitsusega koostöös 1919