ka peaaegu kõiki ülejäänud Kafka teoseid üldistavalt tõlgendada kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümboleid. Inimeksistentsi väljapääsmatus (olemasolu väljapääsmatu seotus talle etteantud oludega), fatalism, ja eelmainitud tegurite koostoimest tulenev võõrandumine on Kafka kõige olulisemad teemad. Need teemad seovadki teda aja- ja kirjanduslooliselt hilisema eksistentsialismi ja absurdiga. Kokkuvõttes võime Kafkas näha ühelt poolt süm- bolisti ja seda pigem selle sõna algses, mitte sümbolismi kui kirjandusvoolu tähenduses (mis oli tunduvalt varasem ja Kafka enda loomingulisi taotlusi tegelikult kuigi hästi ei kirjelda) teisalt aga mõningate hilisemate stiilide, nagu võõrandumist käsitleva kirjanduse (eksistentsialism, absurd) ja «maagilise realismi» eel- käijana. Kafka mõju 20. sajandi kirjandusele on olnud erakordselt suur võimalik, et suurem, kui ühelgi teisel autoril. Temaatiliselt