Vene keskaeg
Varasemad säilinud 14. sajandist. 16. sajandi II poolel (Ivan IV ajal) hakati
ideoloogilistel kaalutlustel kroonikaid ümberkirjutama. Et teeniks Moskva
vürstiriigi huve ja näitaks naaberalade talle kuuluvust. Meile olulised Novgorodi ja
Pihkva kroonikad. Kroonikate kirjutamise traditsioon 18. sajandini. Tähtsamate
vürstide, kirikutegelaste ja pühakute elulood kroonikate kõrval. Need on kohati
ehk slaavilikus ülistamises üle paisutatud aga teatud fakte ka. Lugulaulue ja
sõjajutte. Bolina Vene eepiline kangelaslaul.Tohtkirjad, neid on leitud Vene
linnadest, Novgorodist üle tuhande ning vanim 11. sajandist. Ka Pihkvast leitud,
kus kultuurkiht tohtu hästi säilitab. Tohtkirjade hulgas on väga erinevate inimeste
kirju. On arveid, armastuskirju, võlanõudeid, koolipoiste kirju.
Idaslaavlaste päritolu temaatika
Küsimusega on palju tegeldud, eriti peale II maailmasõda Nõukogude ajal.
Keele alusel kolm rühma: I lääneslaavlased (poolakad, tsehhid, slovakid, sorbid),