Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
Üle 70 ooperi.
1831 opera buffa "Armujook", 1835 melodramma tragico "Lucia di Lammermoor" (Walter Scotti romaani alusel), 1840
Pariisi jaoks opéra comique "Rügemenditütar", 1843 Pariisi Itaalia Teatrile "Don Pasquale", mis on viimane stiilipuhas
opera buffa. Donizetti stiil on dramaatilisem ja psühholoogilisem kui Rossinil ja Bellinil, ta püüab sulatada numbreid
suuremateks läbiva arendusega stseenideks. Veel oopereid: "Maria Stuarda","Anna Bolena", "Lucrezia Borgia" jt.
Varane Verdi Verdist tuleb eraldi konspekt.
Teema 19. Vene muusika
Sissejuhatus. Vene muusikas on pikka aega valitsenud vokaalmuusika (osaliselt ka selle tõttu, et vene õigeusu kirikus
ei ole pillid lubatud). Ristiusk võeti vastu 988. aastal, sealt alates kirikulaulu znamennoje penije (laulmine znamjade,
st. märkide=neumade järgi) areng. Kuni 16. sajandi lõpuni oli vene kirikumuusika 1-häälne. Mitmehäälsus hakkas
arenema alles 17