Soome-ugri rahvakultuur
ru köide 4, tabel 1). 1989.
aasta andmeil oli neid tollase Vene NFSV territooriumil 12 142 (Narodõ 1994: 433). Seega on vepslaste arvukus
oluliselt langenud, põhjuseks nii kogu postsotsialistlikku Venemaad vaevav demograafiline kriis kui ka jätkuv
venestumine. Vepsa külad tühjenevad tasapisi. Linlaste osakaal vepslaste seas on tõusnud 56%-ni
(www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1) (1989. aastal oli see 48,5% - Narodõ 1994: 433). Vepslasi elab nii oma
piirkonna linnades (Podporozije, Boksitogorsk jt) kui ka Peterburis. Enim elab vepslasi Karjala Vabariigis (4870).
Leningradi oblastis on neid alles 2019, Vologda oblastis 426 (www.perepis2002.ru köide 4, tabel 3).
Keel
Vepsa keel kuulub koos soome, karjala ja isuri keelega läänemeresoome keelte põhjarühma. 2002. aasta rahvaloenduse
andmeil oli Karjala Vabariigi ja Leningradi oblasti vepslaste emakeelsus 47,3% (www.perepis2002.ru köide 13, tabel
2). Ülejäänute kohta pole andmeid. 1989