korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid säilitas tõetruuduse. Maalides rõhutab dekoratiivset elementi. ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Bojarinna Morozova".Vassili Perov (1833-1882) Oli parun Krideneri sohipoeg ja esialgu oli Perov tema hüüdnimi. Hiljem võttiski selle oma nimeks.Oppis Moskvas kunstikoolis, kus oli hiljem õppejõuks. Täiendas ennast Saksamaal ja Pariisis. Armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas tõepäraselt ja suure kaasaelamisega. Töid läbiv teema on lein, matused ja orvud. Korduvalt kujutab töödes ka rikaste ja vaeste vastuolu. On ka usuteemalisi maale, kus kritiseerib vaimulike silmakirjalikkust
(Belinski, Herzen, Tsernõsevski, Dobroljubov), kes nägid kunsti ülesannet elu varjukülgede näitamises ja hukkamõistmises. Kirjanduses avaldusid need põhimõtted kõige selgemini nn. kriitiliste realistide Saltõkov-Stsedrini ja Nekrassovi loomingus, aga ka L.Tolstoi ja Dostojevski romaanides. Kujutavas kunstis peegeldub ajastu kõige selgemini rühmituse ,,Peredviznikud" töödes. Repini, Surikovi, Kramskoi jt. ajaloolised monumentaalmaalid olustikumaalid ja portreed ( näit. Surikovi ,,Bojarinna Morozova", Repini ,,Kurski kubermangu ristikäik", Polenovi ,,Moskva tagaõu", Repini Mussorgski portree, Perovi Dostojevski portree jne.) Nende aastate üheks iseloomulikuks jooneks muusikas oli võitlus kahe suuna vahel. Need olid nn. uus vene muusikakoolkond, keda rohkem tuntakse ,,Võimsa rühma" nime all ja mõõdukas akadeemilisus, eesotsas Anton Rubinsteiniga. Eesmärk oli sama vene muusikakultuuri edendamine. A
annaabi.ee 
