Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes 2. lubatud orbiitide postulaat elektronid aatomis võivad asetseda ainult kindlatel orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur
Bohr postuleeriski klassikalisele füüsikale vastuvõtmatud ,,hullumeelsed" ideed: 1. statsionaarsete olekute postulaat aatom võib viibida ainult kindlate energiatega olekutes 2. lubatud orbiitide postulaat elektronid aatomis võivad asetseda ainult kindlatel orbiitidel, mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur
annaabi.ee 
