August Gailit
ebaharilikke eluviise. Juba 1919. aastal tekitas kõmu Gailiti följetonide ja groteskide kogu
"Klounid ja faunid" (faun = inimesi hirmutav ja narriv metsavaim roomlaste usundis), millele
1926 lisandus "Aja grimassid". Mõlemas kogus pilkas Gailit halastamatult ümbritseva elu
kitsaskohti, tehes seda teravalt ja vaimukalt (esimeses kogus ilmus ka skandaalne Underit
pilkav "Sinises tualetis daam". Tänu Gailiti teravale sulele ja boheemlaslikele eluviisidele
saatis teda juba "Siurust" alates skandaalse kirjaniku maine. Fantastilise ainestiku käsitlust
jätkas Gailit novellikogus "Rändavad rüütlid" (1919) ja romaanis "Purpurne surm"
(1924). Gailiti loomingu kõrgperioodi algust märgistab novellikogu "Vastu hommikut"
(1926), milles ta kirjeldas psühholoogilise veenvusega inimlikke kannatusi.
Gailiti kirjandusliku loomingu tippsaavutuseks on romaan "Toomas Nipernaadi" (1928),